Pärispea küla asub Kuusalu valla territooriumil. Külasse on registreeritud elama ligikaudu 114 inimest, aastaringselt elab umbes 60 inimest, suveperioodil poole rohkem. Külas asub kalakasvatus, kus varem kasvatati mereveega täidetud kalatiikides forelle. Pärispeal on tegev mittetulundusühing Pärispea Seltsimaja, mis haldab vana koolimaja hoonet ning seda ümbritsevat külaplatsi. Tegutseb naisrahvatantsu rühm Pärispea Tantsumemmed, seltsimajas asub ühiskondlikel alustel raamatukogu ja külamuuseum.

2009. aasta suvel möödus 750 aastat selle vanima teadaoleva kaluriküla esmamainimisest.

1. augustil peetud juubelipäeval esitleti küla ajalooraamatut, mis kajastab nii küla vanemate inimeste meenutusi kui ajaloosündmusi. Skulptor Aivar Simsoni (Seaküla Simson) käe all valmis seltsimaja hoovile vanametallist laevuke, mis tuletab meelde 15. sajandist kuni 18. sajandi alguseni kestnud mererööve ühes aktiivseimas röövide piirkonnas – Pärispeal. Keskpäeval esietendati humoorikat Pärispea küla ainelist näidendit "Päris pea ehk Kreutzwaldi sõber", kus osalesid Pärispea näiteringina Eesti esinäitlejad Draamateatrist Mari-Liis Lill, Tiit Sukk ja Ivo Uukkivi ning muusik ja saatejuht Emil Rutiku. Näidendi lavastaja oli Ingomar Vihmar ja dramaturg Martin Algus.

Pärispea on üks väheseid Eesti külasid, millel on oma sümboolika. Juubeliaastal toimunud ideekonkursile saadeti küla iseloomustamiseks tunnuslauseid, millest valiti see üks ja kõige õigem, millest sai küla ametlik tunnuslause. Külal on nüüdsest ka oma lipp ja vapp, mille pidulik esitlemine toimus samuti juubelipäeval.

Üheks tähtsaks osaks meie peol oli pakkuda külalistele Eesti häid ja paremaid roogasid. Rannaküla ajalooga hästi haakuvaid toite pakkus Eesti Kulinaaria Instituut eesotsas gastronoomiameistri enda, Dimitri Demjanoviga. Loomulikult pakuti ka koduõlut, suitsukala, mängiti sportmänge…

Peoõhtut, kus mängis tantsuks ansambel ning esinesid isetegevuslased Kuusalu vallast juhtis Tarvo Krall. Kõik olid oodatud osa võtma loteriist, mille auhindadeks olid küla sümboolikaga savimeened ning peaauhinnaks õhtusöök eliitrestoranis Gloria. Toredaid küla sümboolikaga savist meeneid sai endale ka soetada, esimesed 750 külastajat said juubelipeost mälestusesemeks savist küla pitsatiga medali, peo pilet oli südametunnistuse järgi. Kokku võis olla peol külalisi üle 1000.

Kuusalu vald asub Ida-Harjumaal ning paikneb suuremalt jaolt Tallinn - Narva maantee ääres. Valla pindala on peale ühinemist Loksa vallaga 707,97 km2, mis moodustab 1,6% Eesti ning 16,3% Harjumaa pinnast. Ühtlasi on tegemist Harjumaa suurima vallaga.